Mittetulundusühingu “Põltsamaa Bändide Ühing” põhikiri

Mittetulundusühingu “Põltsamaa Bändide Ühing” (edaspidi: Ühing) põhikiri on kinnitatud 26. oktoobril 2002.a. sõlmitud asutamislepinguga.

I Üldsätted

1.1. Ühingu nimi

Ühingu nimi on mittetulundusühing “Põltsamaa Bändide Ühing”.

1.2. Ühingu asukoht

Ühingu asukoht on Eesti Vabariik, Jõgeva maakond, Põltsamaa linn.

1.3. Ühingu eesmärk ja selle saavutamine

Ühingu eesmärgiks on kultuuri- ja sotsiaaltegevuse edendamine, narkootikumide ja narkomaania vastane tegevus, rockmuusika populariseerimine, ühingu liikmetel rockmuusikaga tegelemisega võimaldamine, selle arendamise soodustamine ja avaliku esitamise võimaldamine.

Oma eesmärgi saavutamisel on Ühingu ülesandeks:

1) koondada ja ühendada rockmuusikast huvitatud inimesi ja aidata neil leida sobilikku tegevust;

2) tagada oma liikmetele muusikaga tegelemise võimalused, s.h. harjutamisruumid ja vajaminev helitehnika;

3) luua ja otsida oma liikmetele võimalusi nende loomingu tutvustamiseks ja esitamiseks;

4) populariseerida rockmuusikat läbi erinevate avalike ürituste korraldamise;

5) muusikalise kultuuri propageerimine;

6) koostöö tegemine teiste samalaadsete organisatsioonidega, piirkondlike omavalitsustega ning äriühingute ja füüsiliste isikutega Eestis ja välismaal, selleks et hankida nii moraalset kui ka materiaalset toetust, infot ja kogemusi;

1.4. Ühingu tähtaeg

Ühing on asutatud määramata ajaks.

1.5. Ühingu majandusaasta

Ühingu majandusaastaks on kalendriaasta (01. jaanuar - 31.detsember).

II Ühingu liikmed, ühingusse astumise, sellest lahkumise ja väljaarvamise kord

2.1. Ühingu liige

Ühingu liikmeteks võivad olla muusikaga tegeleda ja seda arendada soovivad vähemalt 7-aastased füüsilised isikud ja juriidilised isikud, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, osalevad Ühingu tegevuses ning tasuvad regulaarselt liikmemaksu.

2.2. Liikmete õigused

Ühingu liikmel on õigus:

1) osaleda Ühingu tegevuses ja aidata kaasa Ühingu eesmärgi täitmisele;

2) võtta iseseisvalt osa Ühingu üldkoosolekutest;

3) olla valitud Ühingu valitavatesse organitesse;

4) saada juhtorganitelt teavet Ühingu tegevuse kohta;

5) osaleda teiste mittetulundusühingute tegevuses kui see ei kahjusta Ühingu huve;

6) esitada Ühingu juhatusele ettepanekuid ja arupärimisi Ühingu tegevuse kohta;

7) nõuda temale määratud ülesannete täitmise käigus tekkinud kulutuste hüvitamist. Hüvitise maksmise korra ja suuruse üle otsustab Nõukogu;

8) astuda välja Ühingust, eeldusel et võlgnevusi Ühingu ees ei ole.

2.3. Liikmete kohustused

Ühingu liikmed on kohustatud:

1) järgima Eesti Vabariigi seadusi, Ühingu põhikirja, ning Ühingu juhatuse ja üldkoosoleku otsuseid, mis on vastavuses seaduste ja käesoleva põhikirjaga;

2) tasuma õigeaegselt liikmemaksu;

3) kasutama heaperemehelikult ja säästlikult Ühingu kasutuses olevat vara;

4) hüvitama Ühingule enda poolt tekitatud Ühingu kasutuses oleva vara väärkasutusest tulenev kahju;

5) täitma kõiki muid põhikirjast tulenevaid kohustusi.

2.4. Liikmemaks

Ühingu liikmeks saamisel tasuvad isikud igakuist liikmemaksu. Liikmemaksu suuruse ja tasumise korra kehtestab Ühingu nõukogu.

2.5. Ühingu liikmeks vastuvõtmine

Ühingu liikmeks saamiseks tuleb esitada kirjalik avaldus Ühingu nõukogule, mille kohta teeb nõukogu otsuse 10 kalendripäeva jooksul alates avalduse nõukogule laekumise päevast. Ühingu liikmeks vastuvõtu otsustab nõukogu poolthäälteenamusega. Kui nõukogu keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.

2.6. Ühingust väljaastumine ja väljaarvamine

Ühingu liikmed võivad Ühingust välja astuda juhatusele esitatava kirjaliku avalduse alusel. Liikmelisus Ühingus lõpeb juhatusele lahkumisavalduse esitamisele järgnevast päevast eeldusel, et kohustused Ühingu suhtes on nõuetekohaselt täidetud ja juhatus otsustab rahuldada Ühingust väljaastumise avalduse.

Ühingu liige võidakse Ühingust välja arvata järgmistel juhtudel:

1) kui Ühingu liige ei ole korduvalt tasunud liikmemaksu;

2) kui Ühingu liige ei täida Ühingu juhtorganite kirjalikke korraldusi, rikub Ühingu üritustel korda või ei täida põhikirjast tulenevaid muid kohustusi;

3) kui Ühingu liige on süülise tegevusega Ühingule tekitanud varalist või moraalset kahju.

4) Kui liige on rikkunud Eesti Vabariigi seadusi.

Liikme Ühingust väljaarvamise otsustab nõukogu. Nõukogu otsuse peale võib edasi kaevata üldkoosolekule, kelle otsus on lõplik.

Ühingust väljaastumisel või väljaarvamisel liikmemaksu ei tagastata.

Ühingust väljaarvatud liikmele tuleb tema väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada.

III Juhtimine

3.1. Üldkoosolek

Ühingu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekul võivad osaleda kõik Ühingu liikmed.

Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas hiljemalt kuus kuud pärast majandusaasta lõppu. Erakorralise üldkoosoleku peab juhatus kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Ühingu liikmetest. Juhatus teatab Ühingu liikmetele kirjalikult üldkoosoleku toimumisest ette seitse kalendripäeva. Teates näidatakse ära üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord.

Kui Ühingu liige soovib teatud küsimuse võtmist üldkoosoleku päevakorda, peab ta sellest kirjalikult teatama juhatusele vähemalt üks tund enne üldkoosoleku toimumist.

Üldkoosoleku ainupädevusse kuulub:

1) põhikirja muutmine;

2) eesmärgi muutmine;

3) juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Ühingu esindaja määramine;

4) majandusaasta aruande kinnitamine;

5) Nõukogu tegevuse üle järelvalve teostamine;

6) revisjoni või audiitorkontrolli määramine;

7) Ühingu ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamine;

Üldkoosolekul on igal Ühingu liikmel üks hääl. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud Ühingu liikmetest.

Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui selles osaleb või on esindatud üle poole Ühingu liikmetest.

Juhul, kui üldkoosolekul ei ole kohal vähemalt pooled Ühingu liikmed, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekus osalenud või esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekus osaleb või on esindatud vähemalt kaks liiget.

Üldkoosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

3.2 Nõukogu

Nõukogu on Üldkoosoleku poolt valitud organ, kelle pädevuses on Ühingu laitmatu toimimise tagamine ja erinevate olmeprobleemide lahendamine. Nõukogusse kuuluvad liikmed vastutavad erinevate Ühingu tegevusega seotud valdkondade toimimise ja nendes valdkondades esinevate probleemide lahendamise eest. Iga nõukogu liige vastutab temale üldkoosoleku poolt määratud valdkonna eest ainuisikuliselt ning vajadusel on kohustatud sellest aru andma nõukogu teistele liikmetele ja üldkoosolekule. Nõukogu suurus ja erinevate liikmete ülesanded määratakse ära üldkoosoleku poolt.

Nõukogul on õigus vabastada Ühingu liige liikmemaksu tasumisest mõjuvatel põhjustel. Vastava soovi olemasolul peab liige esitama nõukogule avalduse, milles märgib ära oma soovi saada liikmemaksust vabastust, maksevabastuse pikkuse ja ka põhjuse. Nõukogu teeb oma otsuse kümne kalendripäeva jooksul alates avalduse laekumise päevast. Maksevabastuse kehtivusaeg on märgitud otsuses, kuid see ei või olla pikem kui üks aasta. Pärast maksevabastuse otsuse kehtivuse lõppu on liikmel õigus teha uus taotlus.

Nõukogu ainupädevusse kuulub:

1) Ühingu liikmete vastuvõtmise ja väljaarvamise otsustamine;

2) Juhatuse liikmete määramine

3) Liikmemaksude kogumise korra ja liikmemaksude suuruse kehtestamine;

4) Ühingu ürituste läbiviimise korra kehtestamine;

5) Ühingu kasutuses oleva vara haldamise ja hooldamise korra kehtestamine;

6) Ühingu tegevuseks vajalike ruumide rentimise üle otsustamine;

7) Ühingu liikmetele hüvitiste määramine seoses nendele määratud ülesannete täitmise käigus tekkinud kulutustele;

8) muude küsimuste otsustamine, mis ei kuulu üldkoosoleku ainupädevusse.

Nõukogu pädevusse kuulub:

1) üldkoosolekute ettevalmistamine

2) Ühingu liikmete arvestuse korraldamine

3) kontrolli teostamine juhatuse liikmete tegevuse üle.

3.3. Juhatus

Ühingut tegevust juhib juhatus. Ühingu igal juhatuse liikmel on Ühingu esindusõigus.

Juhatuses võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. Kui Ühingu juhatuses on mitu liiget, valib juhatus endale esimehe. Juhatuse liikmed määrab nõukogu üheks aastaks. Juhatuse liikme võib nõukogu või üldkoosoleku otsusega igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda, kusjuures temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.

Juhatuse pädevusse kuuluvad kõik küsimused, mis ei ole antud seaduse või põhikirjaga üldkoosoleku või nõukogu pädevusse.

Juhatuse ainupädevusse kuulub:

1) üldkoosoleku kokkukutsumine;

2) Ühingu raamatupidamise korraldamine vastavalt raamatupidamise seadusele ja raamatupidamise aastaaruande ning tegevusaruande üldkoosolekule esitamine;

3) Ühingu majandustegevuse korraldamine;

4) vajadusel palgaliste töötajate tööle võtmine ja neile töötasu määramine;

Juhatuse liikmel on õigus nõuda ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Hüvituse suuruse ja tasumise korra kehtestab nõukogu.

Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest.

Kui juhatus koosneb mitmest liikmest, on juhatuse otsuse vastuvõtmiseks nõutav juhatuse koosolekus osalenud liikmete poolthäälteenamus.

IV Ühingu ühinemine, Jagunemine, lõppemine ja lõpetamine

Ühingu ühinemine, jagunemine ja lõpetamine toimub seaduses sätestatud korras.

Ühingu tegevuse lõpetamise otsus võetakse vastu Ühingu üldkoosolekul rohkem kui 2/3 poolthäälteenamusega.

Ühing lõpetatakse:

1) üldkoosoleku otsusega;

2) pankrotimenetluse alustamisel Ühingu vastu;

3) Ühingu liikmete arvu vähenemisel alla kahe;

4) üldkoosoleku võimetuse korral määrata seaduses või põhikirjaga ettenähtud organite liikmed;

5) muul seaduses ettenähtud alusel.

Ühingu lõpetamisel jaotatakse pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Vara jagamisel määratakse õigustatud isikud üldkoosoleku otsusega.